Vaatamisväärsus nr 7 1.12.2010 (jap... väga pika hilinemisega)

Pärast väga pikki tehnilisi raskusi ning esseesid, eksameid, haigust, reisimist, projekte ja kõiki kaikaid kodarasse viskavat ja täiesti fotodevaeset novembrit (kui välja jätta fotod Metsakalmistult, Silva maja lammutamiselt ning ühest kohvrist puu otsas), algas detsember veidi lootustandvamalt

As close as it got. Pic by M

01.12.2010 Vaatamisväärsus nr 7 - Eduard Vilde (1865-1933) ausammas - Juba kõrvus kostab ohe, jälle üks sammas. Jam, tõsi ta on. Mulle vist sambad ja kivid (vt järgmine) meeldivad. Igatahes. Lipates taaskord Ajaloo Instituudi mõnda põnevasse loengusse (erialane inglise keel), tegin lõpuks teoks pikaajalise plaani rääkida ka Vilde ausambast, mida hulka aega olen tahtnud lähemalt uurida. Tol päeval kahjuks mandlilõhna ei hõljunud, kõrvetavalt külm oli. Arvestades lumeolusid, sest Vilde sammas pole nähtavasti piisavalt tähtis, et seda puhtaks rookida :/, ei saanud ma päris samba nina alla ronida ja pidin leppima kaugvaatega. Nii ei olnudki mul kohe võimalik teada, eriti kuna ma talvel eriti prille ei kanna ning suvel sealkandis ei käi, kas need pildikesed samba vasakul küljel on hieroglüüfid nagu ma kogu aeg vaadanud olen või ei. Loogiline küsimus oleks, et miks Vilde sambal peaksidki hieroglüüfid olema, aga vastus: miks mitte? Ausammastel on küll hulk asju keelatud kujutada, aga hieroglüüfe nüüd kindlasti mitte. Nagu selgus, siis ajaloolised pildid olid need küll, aga mitte hieroglüüfid.

Ka postmargile maabunud. Pic by filateelia.ee

Kunagine postkaart. Pic from osta.ee

Meie kuulsa kirjaniku ausamba kohta on muidu hämmastavalt vähe materjali. Hämmastavalt vähese all pean silmas seda, et wikipedia ei olnud oma ülesannete kõrgusel (olgu, olgu.. nagu see oleks wikipedia ülesanne, et iga ausammas Eestis saaks ära märgitud).Ühesõnaga, google: sammas rajati Eduard Vilde 100. sünniaastapäevaks. Autorid olid Allan Murdmaa ja Albert Eskel (ajaleht Pealinn, ai ai). Sama dünaamilise duo käe all valmis ka Amandus Adamsoni mälestusmärk Kadrioru pargis. Vilde muuseumi meelest oleks kolmanda koha kavand olnud huvitavam (keskel). Aga see selleks, Murdmaa ja Eskeli sammas on dolomiidist ning see "kujutab avatud raamatut kirjaniku pronksportreega ja stseene tema ajaloolisest triloogiast. Sambal on kirjaniku tekst" (vt lingi lõppu). Triloogia all mõistetakse siis dünaamilist triot "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet", millest ma ühtegi ausalt öeldes pole lugenud, kuid olen plaani pidanud. Arvestades seda, et sel semestril tiksus mul täis ca 5000 lk raamatulehti, kuna eksperimenteerin enda peal, kas on võimalik kogu kohustuslik kirjandus läbi lugeda, hetkel veel 2,5 raamatut ees, ei oleks need ilusad ajaloolised "lookesed" sinna hulka puhtfüüsiliselt mahtunud. Vaatame edaspidi. Ja edaspidi ka veel mõningatest vahepeal külastatud kohakestest..

Samba asukoht

Lõpetuseks ka monumendi asukoht. Ma ei teanudki, et see väikese kaarekesega jalgvärav Niguliste otsas on Nõelasilm. Ma arvasin kogu aeg, et see on kuskil mujal. Ning väike tähelepanek või õigemini küsimus: Olen hetkel Hiiumaal ja tahaksin väga teada, miks mu toas kell pool kolm öösel lendavad sääsed ja miks ma ikka veel üleval olen? Teisele on lihtne lahendus, lähen magama. Aga esimene... kummaline...