Vaatamisväärsus nr 5 - Tondipoiste ausammas

Mõningad teist ilmselt vaatavad seda pealkirja ja mõtlevad: "ohjaa.. jälle üks ausammas, öäk". Minulgi oli selline eelarvamus enne seda projekti, kuid praeguseks on viiest objektist 3 olnud ausambad/skulptuurid ja need ei jää kindlasti viimasteks. Kui te aga küsiksite mult, miks mulle ausambad ei meeldinud ja miks nad nüüd meeldivad, ma jääksin vastuse võlgu. Võib-olla olen ma hakanud nägema ausambaid (kuid mitte skulptuure) sümboolses ühenduses antud ausammastel kujutatud isikute ja nende reaalsete hauakividega. Võib-olla.

Vaatamisväärsus nr 5 - 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument ehk Tondipoiste ausammas

Ausamba asukoht.

Pika ja uhke nimega ausammas asub Tondil, Tondi tn 55/57, Tondi Selveri vahetus läheduses. Ausammas noortele kadettidele avati esmalt 16. septembri hommikul 1928. aastal. Eelmine artikkel on pärit 1928. aasta Postimehest, kuid mul oli tunduvalt liigutavam lugeda Päevalehe samateemalist artiklit, mis ilmus samuti 17.09.1928. Ütleme nii, et see ajakirjanik on (minu jaoks) osanud õigetele nuppudele vajutada. Nagu tõenäoliselt ka avamisaegseid artikleid lugematagi aru saate, oli antud sündmus tolleaegsele ühiskonnale suure tähtsusega (ja miks mitte ka praegu). Nagu Postimehest selgub, oli avamisele tulnud "mitmetuhandeline rahvahulk".

Tondipoiste ausammas. Pic by M

Ma eeldan, et seda, mistõttu kuju rajati, ma pikemalt kirjeldama ei pea. Noormehed, kellele ausammas pühendatud on, on Aleksander Tomberg (19), August Udras, Arnold Allebras ja Aleksander Teder (21), peale nende sai vigastada veel 9 kadetti.

Ausamba esialgne autor on Amandus Adamson, kuju valati Itaalias ning graniidist alus valmis Eestis. Esimene versioon asus laugja mäe tipus, kuhu viis trepp, kuna ausammas asus Sõjakooli aiaga piiratud territooriumil ning sedasi oli ta ka teiselt poolt aeda nähtav. Ausammas lammutati 1941. aastal (and should I add why...?), kuid taastamisplaane hakati pidama juba Saksa okupatsiooni ajal. Paraku jõuti ausamba taastamiseni ajaloo ja olude sunnil alles 2009. aastal, kui Jaak Soansi (n A. H. Tammsaare kuju Tammsaare pargis) poolt loodud ausamba koopia 15. mail (taas)avati. Samba taasavamise maksumuseks kujunes 4 579 790 krooni, mille Tallinna linn oma eelarvest selleks otstarbeks eraldas. Kuju algne maksumus 1928. a oli 17 590 krooni (10 krooni = 41 kg rukkist)

Mälestustahvel samba tagaküljel. Pic by M

Nurgakivi panemisel ütles linnavolikogu esimees Toomas Vitsut :"/---/täna paneme taas nurgakivi 80
aastat tagasi loodud mälestusmärgile. Tallinna linn teeb seda usus ja lootuses, et enam ei pöördu
tagasi need ajad, kus võim kehtestas ennast hirmu abil." Siinkõnelja loodab ka.

Samba taastamisest valmis ka dokumentaalfilm "Tondipoisid", mida esitleti Vabaduse väljakul 23.08.2009.

Isiklik märkus kellele iganes, kelle ülesanne/mure see on - palun koristage see jube prügihunnik ära, mis ausambaga kaasneva platsi prügikasti kõrvale kerkinud on. See on tõesti väga inetu, oleks nii uuelt mälestusmärgilt veidi korrastatumat ümbrust oodanud (mitte, et vanemate ausammaste ümbruses olev võimalik laga oleks kuidagi sellega vabandatav, et ausammas on vana ja vähesed teda külastavad).

Ja homme võib-olla siis veidi kinnisematesse ruumidesse, kui mu kaasseltsiline aega leiab ;)